Karusloomafarmide keelustamise eelnõu esimese lugemise hääletustulemused

Teisipäeval, 22. jaanuaril 2019 hääletas Riigikogu menetlusest välja eelnõu, mis oleks ette näinud karusloomafarmide sulgemise viie aasta jooksul.

Loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu algatajate hulgas olid Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna rahvasaadikud: Yoko Alender, Hannes Hanso, Toomas Jürgenstein, Jaanus Karilaid, Liina Kersna, Helmen Kütt, Heimar Lenk, Oudekki Loone, Inara Luigas, Marianne Mikko, Madis Milling, Eiki Nestor, Jevgeni Ossinovski, Keit Pentus-Rosimannus, Heljo Pikhof, Barbi Pilvre, Heidy Purga, Hardi Volmer.

Eelnõu nägi ette keelata loomade pidamine, aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Eestis kasvatatakse ainult karusnaha eesmärgil rebaseid, naaritsaid ja tšintšiljasid. Keeld oleks hakanud kehtima 2024. aastal.

Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas esimesel lugemisel 28 Riigikogu liiget ning eelnõu toetas 25 saadikut. Lisaks jäi üks Riigikogu liige erapooletuks ja 30 jätsid hääletamata. Saalist puudus 17 rahvasaadikut.

Enne hääletamist arutleti Riigikogu saalis tuliselt karusloomafarmide keelustamise üle. Kuulsime kõnelejate käest mitmesuguseid ettepanekuid. Keelustamise vastu olev Terje Trei pakkus näiteks, et karusnahatööstust tuleks hoopiski laiendada: „Kas me ei peaks täna selle eelnõu asemel arutama seda, kuidas karusnahasektorit toetada, sest meie kliima on sellise tootmise jaoks ideaalne?“ Sõna võttis ka Peeter Ernits, kellel oli piinlik saalis olla: „Lühidalt: see eelnõu tuleks saata prügikasti. Ma ütlen seda täie teadmisega.“

Eelnõu ettekandja Barbi Pilvre vastas korduvalt Riigikogu liikmete küsimustele, mis puudutasid nii olemasolevaid kasukaid kui ka teisi loomi, keda kasvatatakse liha pärast. „See eelnõu puudutab loomakasvatust, mis tegutseb vaid või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. See ei puuduta isegi küülikuid, keda kasvatatakse Eestis ka liha saamise eesmärgil,“ sõnas Pilvre.

Pilvre selgitas ettekandes, et karusnaha nõudlus väheneb ja karusloomafarmid muutuvad aina ebapopulaarsemaks: „Soomlastele kuuluv ASi Balti Karusnahk Karjaküla farm Keila lähedal, mida külastasime keskkonnakomisjoni inimestega mõned kuud tagasi, on Eesti suurim karusnahakasvatus. Selle töötajate arv on paari aastaga vähenenud 70-lt umbes 40-ni ja firmal pole kõige paremad ajad, sest turg on kokku kuivanud. Ka firma emamaal Soomes jätkab karusnahatööstus kahanemist.“

Seekord hääletati eelnõu menetlusest maha vaid kolme häälega. See näitab, et rahvasaadikud hoolivad aina rohkem loomade heaolust ning karusloomafarmide keelustamist pooldav hoiak on üha levimas.

Nähtamatud Loomad ei võta seda kui suurt kaotust, vaid kui uut ja paremat võimalust. Meie eesmärk on koostada parem eelnõu, mis on laiapõhjalisem ja arvestab ka tööstuse restruktureerimisega. Senised eelnõud pole arvesse võtnud karusnahatööstuse huvisid. Uus eelnõu peab sisaldama läbimõeldud üleminekumeetmeid ka karusloomafarmeritele ja farmitöötajatele.

Eelnõu arutelu stenogramm

Eelnõu mahahääletamist pooldasid

  • Jüri Adams (Vabaerakond)
  • Raivo Aeg (Isamaa)
  • Enn Eesmaa (Keskerakond)
  • Peeter Ernits (Fraktsioonitu)
  • Martin Helme (EKRE)
  • Olga Ivanova (Fraktsioonitu)
  • Uno Kaskpeit (EKRE)
  • Valeri Korb (Keskerakond)
  • Igor Kravtšenko (Keskerakond)
  • Tarmo Kruusimäe (Isamaa)
  • Andres Metsoja (Isamaa)
  • Aadu Must (Keskerakond)
  • Meelis Mälberg (Reformierakond)
  • Anneli Ott (Keskerakond)
  • Eevi Paasmäe (Keskerakond)
  • Toomas Paur (Keskerakond)
  • Marko Pomerants (Isamaa)
  • Raivo Põldaru (EKRE)
  • Henn Põlluaas (EKRE)
  • Jüri Saar (Vabaerakond)
  • Sven Sester (Isamaa)
  • Priit Sibul (Isamaa)
  • Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond)
  • Anne Sulling (Reformierakond)
  • Märt Sults (Keskerakond)
  • Terje Trei (Reformierakond)
  • Viktor Vassiljev (Keskerakond)
  • Toomas Väinaste (Keskerakond)

Eelnõu mahahääletamise vastu olid

  • Yoko Alender (Reformierakond)
  • Monika Haukanõmm (Fraktsioonitu)
  • Jüri Jaanson (Reformierakond)
  • Toomas Jürgenstein (SDE)
  • Jaanus Karilaid (Keskerakond)
  • Liina Kersna (Reformierakond)
  • Toomas Kivimägi (Reformierakond)
  • Siret Kotka-Repinski (Keskerakond)
  • Helmen Kütt (SDE)
  • Kalle Laanet (Reformierakond)
  • Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa)
  • Oudekki Loone (Keskerakond)
  • Inara Luigas (SDE)
  • Lauri Luik (Reformierakond)
  • Madis Milling (Reformierakond)
  • Jevgeni Ossinovski (SDE)
  • Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond)
  • Heljo Pikhof (SDE)
  • Barbi Pilvre (SDE)
  • Heidy Purga (Reformierakond)
  • Mati Raidma (Reformierakond)
  • Artur Talvik (Fraktsioonitu)
  • Tiit Terik (Keskerakond)
  • Rainer Vakra (SDE)
  • Hardi Volmer (SDE)

Erapooletuks jäi

  • Ants Laaneots (Reformierakond)

Hääletamata jätsid

  • Arto Aas (Reformierakond)
  • Peep Aru (Reformierakond)
  • Krista Aru (Vabaerakond)
  • Maire Aunaste (Isamaa)
  • Dmitri Dmitrijev (Keskerakond)
  • Helmut Hallemaa (Keskerakond)
  • Tiina Kangro (Fraktsioonitu)
  • Johannes Kert (Reformierakond)
  • Aivar Kokk (Isamaa)
  • Mihhail Korb (Keskerakond)
  • Urmas Kruuse (Reformierakond)
  • Kalvi Kõva (SDE)
  • Maris Lauri (Reformierakond)
  • Heimar Lenk (Keskerakond)
  • Jürgen Ligi (Reformierakond)
  • Ain Lutsepp (Vabaerakond)
  • Jaanus Marrandi (SDE)
  • Kristen Michal (Reformierakond)
  • Mart Nutt (Isamaa)
  • Valdo Randpere (Reformierakond)
  • Kersti Sarapuu (Keskerakond)
  • Erki Savisaar (Keskerakond)
  • Helir-Valdor Seeder (Isamaa)
  • Aivar Surva (Reformierakond)
  • Urve Tiidus (Reformierakond)
  • Vilja Toomast (Reformierakond)
  • Margus Tsahkna (Fraktsioonitu)
  • Marika Tuus-Laul (Keskerakond)
  • Vladimir Velman (Keskerakond)
  • Toomas Vitsut (Keskerakond)