Riigikogus on käesoleval sügisel menetluses karusloomafarmide keelustamise eelnõu, mille esimene lugemine toimub juba sel neljapäeval, 15. oktoobril. Nähtamatutele Loomadele andis sellega seoses intervjuu Riigikogu liige ja jahimees Johannes Kert, kes räägib järgnevalt enda seisukohast karusloomafarmide suhtes.

Miks te ei poolda karusloomafarmide tegevust?

Ma ei poolda karusloomafarmide tegevust põhjusel, et karusloomafarmide tegevus rikub looduslikku tasakaalu.

Miks on Eesti ühiskond teie arvates küps karusloomafarmide keelustamiseks?

Ma ei ole pädev täpselt hindama, kas Eesti ühiskonnas on piisavalt mõistmist loodusliku tasakaalu vajadusest, kuid väidan, et Eesti inimeste üldine huvi ja teadlikkus looduskeskkonna säilitamise osas on tõusuteel. Rohkem on debattides juttu karusloomafarmides kasvatatavate loomade olukorrast, majanduslikest põhjendustest karusloomafarmide jätkamiseks ja moraali- ning eetikaküsimustest karusloomafarmide praktikaid silmas pidades.

Milliseid väärtuseid karusloomafarmide tegevuse lõpetamine teie jaoks kätkeb?

Pean teemat oluliseks just loodusliku tasakaalu taastamise/hoidmise seisukohast. Loogiline ahel teemaga seotud asjaolude vahel oleks järgmine. Karusloomafarmide tegevus lööb karusnahkade hinnad alla. Selle tulemusena on katkenud jahimeeste igasugune huvi reguleerida looduses vabalt elavate karusloomade arvukust metsas. Liiga tihedat karusloomade asustust metsas on asunud reguleerima loomadele piinarikast surma toov kärntõbi. Kärnas nahk on täiendav põhjus miks jahimeestel puudub huvi küttida karusloomi. Jahile minek, varustuse ja laskemoona hankimine on piisavalt kallis. Tulenevalt sellest ei tasu tänase karusnahkade hinnataseme juures rebasejaht ennast kuidagi ära.

Kas on veel mõni loomade heaoluga seotud teema, mida oluliseks peate?

Põhilised kannatajad praegusest loodusliku tasakaalu nihkest on maas pesitsevad linnud. Liigne arv väikekiskjaid looduses on metsade seisundi kõrval üks tähtsaid faktoreid, mis kahandab kanaliste ja teiste maas pesitsejate arvu meie looduses. Ühe näitena võib tuua fakti, et viimased viiskümmend aastat kaitse all olevate metsiste arvukus on teadlaste andmetel kahanenud 4 -5 korda.

Just ülalkirjeldatud loogika on põhjuseks, miks hääletan Riigikogus neljapäeval Karusloomafarmide keelustamist taotleva seaduseelnõu poolt.